{"id":75051,"date":"2024-10-23T08:42:11","date_gmt":"2024-10-23T06:42:11","guid":{"rendered":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/?p=75051"},"modified":"2024-10-23T08:42:11","modified_gmt":"2024-10-23T06:42:11","slug":"doza-pkke-dewam-dike","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/?p=75051","title":{"rendered":"Doza PKK\u2019\u00ea dewam dike"},"content":{"rendered":"<p><strong>Far\u00fbk Sakik<\/strong><\/p>\n<p>Tirk di sala 1071\u2019an de, bi hevkariya Kurdan a \u015fer\u00ea Milazgir\u00ea, ketin Anatoliya \u00fb \u00eemparatoriya xwe vakirin. Di sala 1919-1922\u2019an bi \u015fer\u00ea rizgariy\u00ea(kurtuku\u015f) de bi hevkariya Kurda, komara Tirkiy\u00ea ya \u00eero avakirin. \u00db \u00eero d\u00eesa dixwazin s\u00eenor\u00ean xwe(neo-osman\u00ee) dorfireh bikin. Di p\u00ea\u015fengtiya Erdogan de dixwazin s\u00eestemek \u00ceslam\u00ee avabikin. Erdogan dema di sala 2002\u2019an de b\u00fb desthilatdar, di sal\u00ean destp\u00eaka \u00eekt\u00eedara xwe de, li gor Yek\u00eetiya Ewr\u00fbpa \u00fb Amer\u00eeka ango h\u00eaz\u00ean ku ew an\u00eeb\u00fbn desthilatdariy\u00ea tevgeriya. Pi\u015ft\u00ee demek roj bi roj s\u00eestem guhert \u00fb li gor \u00eedeolojiya xwe ya \u2018M\u00eell\u00ee Goru\u015f\u2019 siyasetek p\u00ea\u015fvexist.<\/p>\n<p>Li Tirkiy\u00ea di civak\u00ea de guhertin\u00ean mezin \u00e7\u00eab\u00fbn. Li Tirkiy\u00ea hin bajar anj\u00ee tax\u00ean mezin her wek bi s\u00eestema \u015fer\u00eeat\u00ea dij\u00een \u00e7\u00eab\u00fbn. L\u00ea Erdogan ev m\u00eesyona xwe h\u00ean j\u00ee temam nekiriye. Ev sistem bi dem\u00ea re w\u00ea li Tirkiy\u00ea bibe \u00eekt\u00eedar. Li p\u00ea\u015fiya w\u00ea hin asteng heb\u00fbn \u00fb diviyab\u00fb ku van astengiya ji hol\u00ea rakira. Di destp\u00eak\u00ea de dewleta-k\u00fbr an j\u00ee esker\u00ee tasfiyekir. Dewletek-K\u00fbr a li gor\u00ee xwe d\u00eezayinkir. Ji bo p\u00ea\u015f\u00eegirtina midaxley\u00ean hindur\u00een, heval\u00ea xwe y\u00ea c\u00eewantiy\u00ea, y\u00ea r\u00eaxistina \u201cM\u00eell\u00ee Goru\u015f\u201d \u00cebrah\u00eem \u00a0Kalin, li \u00eestixbarat\u00ea-M\u00ceT bi c\u00eeh kir. Ji bo ku p\u00ea\u015f\u00eegirtina midaxley\u00ean ji derve de w\u00ea werin j\u00ee, Hakan F\u00eedan(zilam\u00ea \u00eestixbarat\u00ean derva) kir wez\u00eer\u00ea kar\u00ea derve.<\/p>\n<p>Bi dem\u00ea re d\u00eet hin ti\u015ft wek ku w\u00ee plankiriye bir\u00eave na\u00e7in. Di demek waha de d\u00eet ku bi siyaseta demokrat\u00eek ku Kurd j\u00eare p\u00ea\u015fengt\u00ee dike, desthilatdar\u00ee ji dest wan di\u00e7e(encam\u00ean hilbijartin\u00ean 31 Adar\u00ea). Bi t\u00eak\u00e7\u00fbna desthilatdariy\u00ea re w\u00ea were darizandin. Ya duduyan; \u00cesra\u00eel li Rojhilata-Nav\u00een ji n\u00fb de d\u00eezayin dike \u00fb heb\u00fbna Tirkiy\u00ea t\u00ea wateya, \u00cerana duyem\u00een. Tirsa ku ew\u00ea \u00cesra\u00eel ber\u00ea xwe bide Tirkiy\u00ea li Erdogan peyda b\u00fbye. Dema ku Tirkiy\u00ea ev rast\u00ee d\u00eetin, \u00eeroj p\u00eadiv\u00ee bi hevkariya Kurdan ya s\u00eayem, wek hevkariya \u015fer\u00ea Milazgir \u00fb \u015fer\u00ea Rizgariy\u00ea dib\u00eene.<\/p>\n<p>Dema v\u00ea p\u00eavajoy\u00ea dide destp\u00eakirin bi nave PKK\u2019\u00ea tevgerek azadiy\u00ea derdikebe p\u00ea\u015f wan. Di herd\u00fb serdem\u00ean ber\u00ea de Kurd hatib\u00fb xapandin. L\u00ea \u00eeroj xapandin li dera han, h\u00eazeke ku ew\u00ea li ser nav\u00ea Kurdan biryar bide heye. Di rojev\u00ea de mijara p\u00eavajoyek n\u00fb t\u00ea kirin. Herkes ji 1\u2019\u00ea Cotmeh\u00ea destp\u00eadike. Herkes navek\u00ea n\u00fb l\u00ea dike. P\u00eavajoyek n\u00fb, p\u00eavajoya a\u015ftiy\u00ea, \u00e7areseriya pirsgir\u00eaka Kurd, yek\u00eetiya netew\u00ee \u00fb hwd. Mijar bi doza Kurdistan ve gir\u00eadayiye. A\u015fit\u00ee be, \u00e7areser\u00ee be her ti\u015ft bi PKK\u2019\u00ea ve gir\u00eadayiye.<\/p>\n<p>Herkes \u00e7ekdan\u00een an j\u00ee tasf\u00eeyekirina PKK\u2019\u00ea diaxive. Her wek her ti\u015ft destp\u00eakiriye \u00fb li p\u00ea\u015fiya wan bi ten\u00ea PKK\u2019\u00ea asteng\u00ee ye. \u00a0L\u00ea hewldan\u00ean PKK \u00fb R\u00eaber Apo y\u00ean \u00e7areseriy\u00ea \u00fb a\u015fitiy\u00ea ji b\u00eer dikin. Ji bo v\u00ea yek\u00ea div\u00ea berevaj\u00ee b\u00ea\u00e7ekirina PKK\u2019\u00ea, \u00e7areserkirina doza PKK\u2019\u00ea destp\u00ea bikin. Doza PKK\u2019\u00ea h\u00ean j\u00ee dewam dike. PKK\u2019\u00ea kiryar\u00ean sed sal\u00ee ku dij\u00ee Kurdan hatib\u00fbn destp\u00eakirin, komkujiy\u00ean ku hatib\u00fbn kirin, tunekirin \u00fb as\u00eemlasyona Kurdan ji bona ku bide seknandin derketib\u00fb hol\u00ea. Di v\u00ea t\u00eako\u015f\u00een\u00ea de gelek bedel\u00ean mezin j\u00ee da. Gelek ti\u015ft bidestxistin. \u00ceroj ji bo van destkeftiyan bipar\u00eaze heb\u00fbna xwe didom\u00eene. PKK\u2019\u00ea ev \u00e7end sale \u015fer j\u00ee nak\u00ea ango li dij\u00ee dewlet\u00ean dagirker operasyonan p\u00eaknayn\u00ea. Di pozisyona parastina xwe \u00fb Kurdistan\u00ea de ye. Dewleta Tirk dema p\u00eangavek\u00ea bi v\u00ee reng\u00ee dide destp\u00eakirin, tunekirina PKK\u2019\u00ea hedef digire. Div\u00ea Kurd ney\u00ean v\u00ea leyistik\u00ea \u00fb bi ten\u00ea bawer\u00ee bi biryar\u00ean tevgera azadiya Kurdistan\u00ea PKK\u2019\u00ea b\u00eenin. Ji bil\u00ee v\u00ea yek\u00ea axaftin\u00ean t\u00eane kirin hem\u00fb f\u00ee\u015fene. Riya \u00e7areseriya pirsgir\u00eakan di \u00e7areseriya doza PKK\u2019\u00ea de ye.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Far\u00fbk Sakik Tirk di sala 1071\u2019an de, bi hevkariya Kurdan a \u015fer\u00ea Milazgir\u00ea, ketin Anatoliya \u00fb \u00eemparatoriya xwe vakirin. Di sala 1919-1922\u2019an bi \u015fer\u00ea rizgariy\u00ea(kurtuku\u015f) de bi hevkariya Kurda, komara Tirkiy\u00ea ya \u00eero avakirin. \u00db \u00eero d\u00eesa dixwazin s\u00eenor\u00ean xwe(neo-osman\u00ee) dorfireh bikin. Di p\u00ea\u015fengtiya Erdogan de dixwazin s\u00eestemek \u00ceslam\u00ee avabikin. Erdogan dema di sala 2002\u2019an [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":70038,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"jnews-multi-image_gallery":[],"jnews_single_post":[],"jnews_primary_category":[],"jnews_social_meta":[],"jnews_override_counter":[],"jnews_post_split":[],"footnotes":""},"categories":[8],"tags":[],"class_list":["post-75051","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-quncik-nivis"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/75051","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=75051"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/75051\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":75052,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/75051\/revisions\/75052"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/70038"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=75051"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=75051"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=75051"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}