{"id":38936,"date":"2021-04-13T21:41:15","date_gmt":"2021-04-13T19:41:15","guid":{"rendered":"http:\/\/ronahi.net\/ku\/?p=38936"},"modified":"2021-04-13T21:41:15","modified_gmt":"2021-04-13T19:41:15","slug":"navenden-daxwazen-edalete","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/?p=38936","title":{"rendered":"Navend\u00ean Daxwaz\u00ean Edalet\u00ea"},"content":{"rendered":"<p><strong>Faruk Sakik<\/strong><\/p>\n<p>Di dema \u00cemparator\u00ea Romay\u00ea T\u00eeber\u00eeus de, c\u00eenayet \u00fb \u00ea\u015fkence derdikeve asta her\u00ee bilind. Li ser v\u00ea rew\u015f\u00ea heval\u00ea \u00cemparator Nerva, \u00ead\u00ee naxwaze ku bibe \u015fahid\u00ea v\u00ea rew\u015f\u00ea. Ji bo p\u00eakan\u00eena edalet\u00ea, li ber deriy\u00ea qesr\u00ea dest bi rojiya mirin\u00ea dike.<\/p>\n<p>Helbestvan\u00ea \u00cerland\u00ee, William Butler Yeats li ser mirina w\u00ee niv\u00eesek\u00ea diniv\u00eese \u00fb weha dib\u00eaje:<\/p>\n<p>&#8230;Eger li mirovek\u00ee neheq\u00ee hatibe kirin an j\u00ee texm\u00een bike ku neheq\u00ee l\u00ea hatiye kirin \u00fb li ber deriy\u00ea xelk\u00ea ji bir\u00e7\u00eena bimire, eger ew der\u00ee deriy\u00ea Qiralan be j\u00ee, w\u00ea q\u00ear\u00eena w\u00ee heta hetay\u00ee di guh\u00ea gel de, bim\u00eene.<\/p>\n<p>Li c\u00eehan\u00ea li gelek deveran l\u00eager\u00een\u00ean edalet\u00ea hene. Li van navendan, ji kes\u00ean ku edalet binp\u00eakirine, edalet t\u00ea xwestin.<\/p>\n<p>Siyaseta dewletan dib\u00fb sedema mexd\u00fbriyeta mirovan. &#8216;Edalet&#8217; di dest wan de b\u00fb. Gelek caran dewlet\u00ean ku edalet di dest wan de b\u00fb, wan bixwe ev edalet binp\u00ea dikirin. Pi\u015ft\u00ee ku r\u00eaveber\u00ee diket dest wan, wan j\u00ee peyva &#8216;Edalet\u00ea&#8217; wek \u00e7ek li dij\u00ee gel\u00ea xwe bikartan\u00ee.<\/p>\n<p>Ev edalet ji bo k\u00ea ye? \u00c7ima hawar \u00fb q\u00ear\u00eena edalety\u00ea ya kes\u00ean ku zarok\u00ean wan t\u00eane revandin, windakirin \u00fb ku\u015ftin, nay\u00ea bih\u00eestin? \u00c7ima hawara dayik\u00ean ku zarok\u00ean wan hatin revandin \u00fb li qereqol\u00ean le\u015fker \u00fb pol\u00eesan hatin ku\u015ftin, nay\u00ea bih\u00eestin?<\/p>\n<p>Ten\u00ea bersivek heye, ew j\u00ee b\u00eaedaletya kes\u00ean ku &#8216;edalet&#8217; xistine dest\u00ea xwe de ye.<\/p>\n<p>Dema ku li Tirkiy\u00ea, edalet hat binp\u00eakirin, li dij\u00ee van desthilatdaran hin &#8216;navend\u00ean l\u00eager\u00eena li edalet\u00ea&#8217; avab\u00fbn.<\/p>\n<p>M\u00eenak; Li ber deriy\u00ea L\u00eeseya Galatasaray, Parka Ko\u015fuyolu \u00fb Kolana Gul\u00eestan; Her hefte \u00e7alakiya &#8216;Dayik\u00ean \u015eemiy\u00ea&#8217; p\u00eakt\u00ea.<\/p>\n<p>Ber Gara Enqer\u00ea; 101 malbat\u00ean kes\u00ean ku zarok \u00fb meriv\u00ean wan \u00ean banga a\u015ft\u00ee \u00fb demokrasiy\u00ea li Enqer\u00ea kirin \u00fb li GAR&#8217;a Enqer\u00ea hatin ku\u015ftin, her meh ji bo p\u00eakan\u00eena edalet\u00ea li ber deriy\u00ea Gara Enqer\u00ea, daxuyaniy\u00ea didin.<\/p>\n<p>Li ber Edliyeya Rihay\u00ea;\u00a0 Em\u00eene \u015eenya\u015far \u00fb kur\u00ea xwe Ferit \u015eenya\u015far bi daxwaza &#8220;edalet\u00ea&#8221; \u00e7alakiya r\u00fbni\u015ftin\u00ea p\u00eak t\u00eenin.<\/p>\n<p>Li \u015eengal\u00ea j\u00ee di bin &#8220;Kon\u00ea R\u00fbmet\u00ea&#8221; de; Li dij\u00ee peymana 9&#8217;\u00ea Cotmeh\u00ea \u00fb ji bo naskirina statuya \u015eengal\u00ea, berxwedanek e b\u00ea navber dewam dike. \u015eengal\u00ee daxwaza p\u00eakan\u00eena edalet\u00ea li Netewey\u00ean Yekb\u00fby\u00ee \u00fb hikumeta Iraq\u00ea, dikin.<\/p>\n<p>Girt\u00eegeh;\u00a0 Ji bo azadiya fiz\u00eek\u00ee ya R\u00eaber Apo, girtiy\u00ean azadiy\u00ea li dehan z\u00eendan\u00ean dewleta Tirk di greva bir\u00e7\u00eeb\u00fbn\u00ea de ne. \u00c7alakiya girtiyan a b\u00eadem \u00fb bidorveger\u00ee di 27\u00ea Mijdara 2020&#8217;an de destp\u00eakir. Grev her 5 rojan dewr\u00ee kom\u00ean n\u00fb, dibe.<\/p>\n<p>\u00c7alakiya girtiy\u00ean azadiy\u00ea j\u00ee weke \u00e7alakiya Nerva ya li\u00a0 ber deriy\u00ea qral\u00ea Romay\u00ea ye.<\/p>\n<p>Fa\u015f\u00eezma AKP&#8217;\u00ea her \u00e7iqas\u00ee di tecr\u00eed\u00ea de bi israr e, berxwedana girtiy\u00ean azadiy\u00ea j\u00ee ji bo azadiya Ocalan, bi biryardar\u00ee dewam dike.<\/p>\n<p>Dibe ku b\u00eagotin encamwergritina ji \u00e7alakiya zindanan, zehmet e. Na&#8230;. Nedsetp\u00eakirina v\u00ea \u00e7alakiy\u00ea w\u00ea bihata wateya er\u00eakirina d\u00eelgirtin \u00fb tecr\u00eeda r\u00eaber Apo.<\/p>\n<p>Nerva j\u00ee Qral T\u00eeber\u00eeus ba\u015f nasdikir. L\u00ea ji bo bal\u00ea biki\u015f\u00eene ser b\u00eaedaletya w\u00ee, mirin da ber \u00e7av\u00ean xwe.<\/p>\n<p>\u00c7alakvan\u00ean li girt\u00eegehan j\u00ee v\u00ea yek\u00ea ba\u015f dizanin. Dibe ku Fa\u015f\u00eezm, demek e dir\u00eaj beramber\u00ee \u00e7alakiya wan, b\u00eadengiya xwe dewam bike. L\u00ea heger ji derve ev nobeda azadiy\u00ea dewr were girtin \u00fb p\u00eangava &#8216;dem dema azadiy\u00ea ye&#8217; were xurtkirin w\u00ea encam were girtin. Girtiy\u00ean Azadiy\u00ea v\u00ea yek\u00ea ji berxwedan \u00fb encamwergirtina \u00e7alakiya M. Hayr\u00ee durmu\u015f \u00fb Kemal P\u00eer, dizanin.<\/p>\n<p>\u00cero li derve xemsariya sala 1982&#8217;an d\u00fbbare dibe, metirs\u00ee j\u00ee ev e. \u00cero ji her dem\u00ea b\u00eatir derfeta pi\u015ftgiriya \u00e7alakger\u00ean z\u00eendanan heye. P\u00eawist e li derve mirovah\u00ee cilika xemsariy\u00ea ji ser xwe bav\u00eaje.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Faruk Sakik Di dema \u00cemparator\u00ea Romay\u00ea T\u00eeber\u00eeus de, c\u00eenayet \u00fb \u00ea\u015fkence derdikeve asta her\u00ee bilind. Li ser v\u00ea rew\u015f\u00ea heval\u00ea \u00cemparator Nerva, \u00ead\u00ee naxwaze ku bibe \u015fahid\u00ea v\u00ea rew\u015f\u00ea. Ji bo p\u00eakan\u00eena edalet\u00ea, li ber deriy\u00ea qesr\u00ea dest bi rojiya mirin\u00ea dike. Helbestvan\u00ea \u00cerland\u00ee, William Butler Yeats li ser mirina w\u00ee niv\u00eesek\u00ea diniv\u00eese \u00fb weha [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":38738,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"jnews-multi-image_gallery":[],"jnews_single_post":[],"jnews_primary_category":[],"jnews_social_meta":[],"jnews_override_counter":[],"jnews_post_split":[],"footnotes":""},"categories":[8],"tags":[],"class_list":["post-38936","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-quncik-nivis"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/38936","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=38936"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/38936\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":38937,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/38936\/revisions\/38937"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/38738"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=38936"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=38936"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=38936"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}