{"id":34592,"date":"2020-11-27T11:12:33","date_gmt":"2020-11-27T09:12:33","guid":{"rendered":"http:\/\/ronahi.net\/ku\/?p=34592"},"modified":"2020-11-27T11:12:33","modified_gmt":"2020-11-27T09:12:33","slug":"siwana-li-fise-vebu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/?p=34592","title":{"rendered":"S\u00eewana li F\u00ees\u00ea veb\u00fb.."},"content":{"rendered":"<p><em><strong>Faruk SAK\u0130K<\/strong><\/em><\/p>\n<p>Di 26\u2019\u00ea Mijdara 1978\u2019an de dema ku 22 kes ji Amed\u00ea \u00fb ji hin dever\u00ean din ber bi gund\u00ea F\u00ees\u00ea bi r\u00ea ketin, haya tu kes\u00ee ji v\u00ee gund\u00ee tune b\u00fb. Di nav van 22 kesan de bi ten\u00ea 2 jin heb\u00fbn \u00fb yek ji wan Sak\u00eene Cansiz b\u00fb. Ew roj biryara part\u00eeb\u00fbn\u00ea hat day\u00een \u00fb nav j\u00ee wek \u201cPartiya Karker\u00ean Kurdistan\u201d hat destn\u00ee\u015fankirin. L\u00ea diviya ev nav heta demek\u00ee nehata e\u015fkerekirin. Li benda \u00e7alakiya S\u00eewereg\u00ea b\u00fbn.<br \/>\nPi\u015ft\u00ee salek dema ku part\u00eeb\u00fbna Apociyan a bi nav\u00ea PKK\u2019\u00ea hat deklerekirin, \u00ead\u00ee tu kes\u00ee bi \u00e7av\u00ea gundek\u00ee ji r\u00eaz\u00ea li F\u00ees\u00ea nen\u00ear\u00ee. F\u00ees \u00ead\u00ee weke navendeke p\u00eeroz b\u00fb. Navendeke heviy\u00ea b\u00fb. S\u00eewana netewek b\u00fb. H\u00eav\u00ee hatib\u00fb afirandin \u00fb ji her dever\u00ean Kurdistan\u00ea kurdistan\u00ee li dora v\u00ea h\u00eaviy\u00ea kom dib\u00fbn.<br \/>\n42 sal e li ser F\u00ees\u00ea niv\u00ees t\u00ean niv\u00eesandin, di axaftin \u00fb dokumanteran de t\u00ea tar\u00eefkirin. L\u00ea disa j\u00ee k\u00eam t\u00ea tar\u00eefkirin. An 42 sal\u00ean ber\u00ee F\u00ees\u00ea an j\u00ee 42 sal\u00ean pi\u015ft\u00ee F\u00ees\u00ea k\u00eam t\u00ea vegotin.<br \/>\nEm d\u00eesa her ti\u015ft\u00ee deynin aliyek\u00ee \u00fb ji pencereyeke n\u00fb li F\u00ees\u00ea bin\u00earin. Di 27\u2019\u00ea Mijdar\u00ea de li F\u00ees\u00ea, li mala Zogurluyan atmosferek \u00e7awa heb\u00fb. Li diwar\u00ea v\u00ea mal\u00ea \u00e7i daliqandib\u00fbn? \u00c7i kil\u00eem \u00fb xal\u00ee raxist\u00eeb\u00fbn? R\u00eaber Apo li ser k\u00eejan kursiy\u00ee r\u00fbni\u015ftib\u00fb? \u00c7i xwarin \u00fb vexwarin heb\u00fb? Ew sihan\u00ean wan xwarinan li ku der\u00ea ne? Roj were Kurdistan azad be, em \u00ea van giradan li ku der\u00ea bib\u00eenin da ku b\u00eenin li Muzeya D\u00eeroka PKK\u2019\u00ea de bi c\u00eeh bikin.<br \/>\nRast e, Partiya Karker\u00ean Kurdistan-PKK hatib\u00fb avakirin. Maratona azadiya Kurdistan b\u00easekin \u00fb b\u00eanavber dest p\u00ea kirib\u00fb. L\u00ea, h\u00eaviya ku li F\u00ees\u00ea dest p\u00ea kirib\u00fb ji bo kurdan ne bi ten\u00ea h\u00eav\u00ee b\u00fb. Ev h\u00eav\u00ee di destp\u00eak\u00ea de li Tirkiy\u00ea \u00fb pi\u015ftre li Rojhilata Nav\u00een ji bo hem\u00fb gelan b\u00fb h\u00eav\u00ee. H\u00eaviyeke wisa b\u00fb, bi qas\u00ee gelan keyfxwe\u015f kirib\u00fb ewqas j\u00ee dijmin\u00ean gelan zikre\u015f kirib\u00fb.<br \/>\nDema ku di \u015eer\u00ea C\u00eehan\u00ea S\u00eayem de eniya Rojhilata Nav\u00een de \u015fer dest p\u00ea kir, li p\u00ea\u015fiya wan h\u00eaza her\u00ee mezin, bi ten\u00ea PKK heb\u00fb. \u00cari\u015f\u00ee v\u00ea h\u00eaz\u00ea, r\u00eaber \u00fb v\u00ee gel\u00ee kirin. Ev \u00eari\u015f, \u00eari\u015feke \u00eedeoloj\u00eek b\u00fb. Raman\u00ean Ocalan \u00ean ku roj bi roj li c\u00eehan\u00ea belav dib\u00fbn \u00fb bersiv did\u00eetin, wan tirsandib\u00fb.<br \/>\nPKK partiyeke wisa b\u00fb; bi 3 t\u00eepan \u201cP-K-K\u201d dihat niv\u00eesandin l\u00ea ev ten\u00ea kurtenavek neb\u00fb. \u00ceroj derkevin kolanan ji nif\u015fa n\u00fb bipirsin, PKK t\u00ea \u00e7i watey\u00ea? Gelek kes w\u00ea bersiva \u2018Partiya Karker\u00ean Kurdistan\u2019 nedin. Di nav civak\u00ea de ewqas h\u00eav\u00ee afirandiye ku tu kes\u00ee li 3 t\u00eep\u00ean P-K-K nen\u00eariye. Kes\u00ee pirs nekir \u00e7ima \u2018Karker\u00ean Kurdistan\u2019 . Bi aliy\u00ea t\u00eako\u015f\u00eena PKK\u2019\u00ea ewqas bawer\u00ee an\u00eeb\u00fbn, nizanib\u00fbn ku PKK \u00e7i ye j\u00ee. L\u00ea em ba\u015f dizanin w\u00ea hin bersiv\u00ea wiha j\u00ee bidin: PKK azad\u00ee ye, t\u00eako\u015f\u00eena li dij\u00ee dagirkeran e, azadiya jin\u00ea ye, kelem\u00ea \u00e7av\u00ea dijmina ye, \u015fore\u015fa gelan e \u00fb gelek ti\u015ft\u00ean din e.<br \/>\n42 sal pi\u015ft\u00ee F\u00ees\u00ea PKK b\u00fb destaneke vej\u00een\u00ea. B\u00fb vej\u00eena netewey\u00ee. T\u00eako\u015f\u00eena ji 42 salan kir ku gel\u00ea kurd bibe gelek\u00ee ji bo jiyaneke azad \u00fb demokrat\u00eek t\u00eabiko\u015fe. Ji \u00e7ar aliy\u00ea Kurdistan\u00ea hatin wek ger\u00eela di bin s\u00eewana ku li F\u00ees\u00ea veb\u00fbye de kom b\u00fbn. Ji bo welatek\u00ee azad \u015fer kirin.<br \/>\nS\u00eewana ku li F\u00ees\u00ea veb\u00fb, b\u00fb bingeha yekitiya netew\u00ee j\u00ee. Kurd hatin di bin w\u00ea s\u00eewan\u00ea de yekitiya xwe ava kirin. \u00db di v\u00ea t\u00eako\u015f\u00eena 42 sal\u00ee de gundek, kolanek, taxek, bajarokek, bajarek nema ku raneb\u00fb ser piyan. Ji bo Kurdistaneke azad gelek ti\u015ft bi dest xistin.<br \/>\nDi roja me de j\u00ee \u00eari\u015f\u00ean li ser s\u00eewana F\u00ees\u00ea b\u00eanavber dewam dikin. \u00cari\u015f\u00ee destketiy\u00ean Rojava, \u015eengal, Mexm\u00fbr \u00fb Qend\u00eel\u00ea dikin. L\u00ea ruh\u00ea baweriya ku li F\u00ees\u00ea hat\u00ee afirandin v\u00ea s\u00eewan\u00ea dipar\u00eaze.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Faruk SAK\u0130K Di 26\u2019\u00ea Mijdara 1978\u2019an de dema ku 22 kes ji Amed\u00ea \u00fb ji hin dever\u00ean din ber bi gund\u00ea F\u00ees\u00ea bi r\u00ea ketin, haya tu kes\u00ee ji v\u00ee gund\u00ee tune b\u00fb. Di nav van 22 kesan de bi ten\u00ea 2 jin heb\u00fbn \u00fb yek ji wan Sak\u00eene Cansiz b\u00fb. Ew roj biryara part\u00eeb\u00fbn\u00ea [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":26448,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"jnews-multi-image_gallery":[],"jnews_single_post":[],"jnews_primary_category":[],"jnews_social_meta":[],"jnews_override_counter":[],"jnews_post_split":[],"footnotes":""},"categories":[8],"tags":[],"class_list":["post-34592","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-quncik-nivis"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34592","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34592"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34592\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":34593,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34592\/revisions\/34593"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26448"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34592"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34592"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34592"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}