{"id":27743,"date":"2020-03-18T11:46:03","date_gmt":"2020-03-18T09:46:03","guid":{"rendered":"http:\/\/ronahi.net\/ku\/?p=27743"},"modified":"2020-03-18T11:46:03","modified_gmt":"2020-03-18T09:46:03","slug":"16e-adare-roja-mirina-mirovahiye-ye-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/?p=27743","title":{"rendered":"16\u2019\u00ea adar\u00ea roja mirina mirovahiy\u00ea ye"},"content":{"rendered":"<p><em><strong>Mihemed \u015eAH\u00ceN<\/strong> <\/em><\/p>\n<p>Di 16\u2019\u00ea adara 1988\u2019an de li Heleb\u00e7ey\u00ea ten\u00ea kurd nemir\u00een, mirovah\u00ee j\u00ee bi kurdan re mir. Lewre 16\u2019\u00ea adar\u00ea di heman dem\u00ea de roja mirina mirovahiy\u00ea ye.<\/p>\n<p>32 sal ber\u00ea, di 16\u2019\u00ea adara 1988\u2019an de bi fermana Sedam Husey\u00een ji h\u00eala Al\u00ee Hasan al-Maj\u00eed al-Tikrit\u00ee (Aliy\u00ea K\u00eemeyew\u00ee) ve li ber \u00e7av\u00ea mirovahiy\u00ea li Heleb\u00e7ey\u00ea bi \u00e7ek\u00ean k\u00eemyew\u00ee y\u00ean qedexe, bi awayeke hovane 6.357 kurd hatin qetilkirin, 14.765 kurd j\u00ee bi awayeke giran bir\u00eendar b\u00fbn. Bandora \u00e7ek\u00ean k\u00eemeyew\u00ee bi salan dewam kir. Di encam\u00ea enfal \u00fb Heleb\u00e7\u00ea de bi tevah\u00ee de 43.753 kurd \u015feh\u00eed b\u00fbn, 61.200 kurd astengdar man. Bi deh hezaran zarok\u00ean astengdar ji dayika xwe b\u00fbn. Xwezeya Helep\u00e7\u00ea bi tev\u00ee sewal, nebat, kul\u00eelk \u00fb hem\u00fb candar\u00ean xwe ve li ber \u00e7av\u00ea mirovahiy\u00ea bi dest\u00ea Sedam\u00ea kur\u00ea pergala kapital\u00eest ve hat jehr\u00eekirin.<\/p>\n<p>Li hember hov\u00eetiya Sedam c\u00eehan b\u00eadeng b\u00fb, civak\u00ean c\u00eeran b\u00eadeng b\u00fbn, dewlet\u00ean qa\u015fo misilman \u00ean ku digotin em biray\u00ean hevin b\u00eadeng b\u00fbn. 3 roj pi\u015ft\u00ee kokmujiy\u00ea civ\u00eena saziya \u201cHevkariya Dewlet\u00ean Misilman\u201d heb\u00fb. 53 dewlet\u00ean misilman \u00ean endam\u00ean saziy\u00ea lihev civiyan. Di dawiya civ\u00eene de ten\u00ea yek rexneyeke bi\u00e7\u00fbk j\u00ee li Sedam nehatib\u00fb kirin.<\/p>\n<p>B\u00eaguman, komkujiya Heleb\u00e7ey\u00ea ne ya yekem\u00eene \u00fb ne j\u00ee ya daw\u00een e. Ji xiyaneta Harpagos vir ve, di p\u00eavajoya hezar salan de ji sedan komkujiyan ten\u00ea yek e. Yekane armanca komkujiyan \u015fikandina v\u00eena kurd\u00ea azad b\u00fb, tesl\u00eemgirtin \u00fb tinekirin civaka kurd b\u00fb.<\/p>\n<p>Komkujiya civaka bi xiyaneta Harpagos dest p\u00ea dike. Mixabin y\u00ea ku bi hezar salane r\u00ea li komkujiya civaka kurd vedike ew xeta xiyaneta Harpagos \u00fb \u015fopdar\u00ean w\u00ee bi xwe ne.<\/p>\n<p>Pi\u015ft\u00ee xiyaneta Harpagos komkujiya yekem\u00een di navbera sal\u00ean 550-530\u2019an BZ. de bi dest\u00ea persiyan li dij\u00ee serok, r\u00eaber, zanyar \u00fb mag\u00ean kurdan p\u00eak t\u00ea. D\u00eemen\u00ean ku li ser zinar\u00ean B\u00easit\u00fbn hatine x\u00eazkirin n\u00ee\u015faney\u00ean wan komkujiyan in.<\/p>\n<p>Mixabin p\u00eavajoya qirkirina civaka kurd a ku hezaran sal ber\u00ea dest p\u00eakirib\u00fb \u00eero j\u00ee bi hem\u00fb dijwariya xwe di meriyet\u00ea de ye. Bi taybet pi\u015ft\u00ee p\u00ea\u015fketina \u00e7anda netew dewlet\u00ea di 200 sal\u00ean daw\u00een de kurd b\u00fbne qurbaniy\u00ean t\u00eakiliy\u00ean nav dewlet\u00ean kapital\u00eest \u00fb emperyal\u00eest. Bazar\u00ean her\u00ee kir\u00eat, her\u00ee b\u00ea exlaq, her\u00ee b\u00ea nirx \u00fb b\u00eap\u00eevan li ser civaka kurd \u00fb erdn\u00eegariya Kurdistan\u00ea hatine kirin. Civaka kurd her car\u00ee bi awayeke her\u00ee erzan hatiye firotin. Ji ber wan bazar \u00fb firotin\u00ean erzanin ku 200 sale tu sosret \u00fb bobelat nemane ku bi ser\u00ea civaka kurd de nehatibin.<\/p>\n<p>Komkujiy\u00ean serhildana Babanan, Serhildana M\u00eer Mihemed\u00ea Rewndiz\u00ee, Serhildana Bedirxaniyan, serhildana Qo\u00e7gir\u00ee, serhildana Kal\u00ea \u015e\u00eax Se\u00eed, serhildana Agir\u00ee, komkujiya D\u00earsim\u00ea, komkujiya Geliy\u00ea Z\u00eelan\u00ea, komkujiya Gumgum\u00ea, komkujiy\u00ean Enfal\u00ea, komkujiy\u00ean Barzan\u00ea, komkujiy\u00ean Qami\u015flo \u00fb Am\u00fbd\u00ea, komkujiya Robosk\u00ea, r\u00fbxandina 12 bajar \u00fb nav\u00e7ey\u00ean Bakur ten\u00ea ji r\u00eaze komkujiy\u00ean 200 sed sal\u00ean daw\u00een \u00e7end m\u00eenak in. Di encama wan komkujiyan de bi sed hezaran kurd\u00ean b\u00ea s\u00fbc \u00fb b\u00eaguneh hatine qetilkirin. Wek\u00ee ku Ap\u00ea Musa got\u00ee \u201cNav\u00ea ku\u015ftin \u00fb qirkirina kurdan kirib\u00fbn paqij\u00ee\u201d<\/p>\n<p>\u00car\u00ee\u015f\u00ean ku \u00eero li ser civaka kurd \u00fb serok\u00ea w\u00ea bir\u00eaz Ocalan p\u00eak t\u00ean ji wan ne cuda ne. Berdewam\u00ean heman hi\u015fmend\u00ee \u00fb heman plansaziy\u00ea ne. Duh Sedam, civaka kurd \u00fb mal \u00fb milk\u00ean wan ji xwe re wek\u00ee xen\u00eemet did\u00eet \u00fb bi hinceta kurd ji ol\u00ea derketine di bin nav\u00ea ayeta Enfal\u2019\u00ea de (xen\u00eemet) li ser kurdan komkuj\u00ee p\u00eak dian\u00ee Kurdistan talan \u00fb w\u00earan dikir \u00eero j\u00ee \u00e7ar dewlet\u00ean dagirker \u00fb \u00e7etey\u00ean gir\u00eadayiy\u00ean wan \u00ean \u00eeslam\u00eest li \u015eengal\u00ea, li Koban\u00ea, li Efr\u00een\u00ea, li Ser\u00ea Kan\u00ee, li Gir\u00ea Sp\u00ee, li Mexm\u00fbr\u00ea, li Qend\u00eel\u00ea, li Rojava, bi kurtah\u00ee li \u00e7ar h\u00eal\u00ean Kurdistan\u00ea bi heman hi\u015fmendiy\u00ea \u00ear\u00ee\u015f\u00ea civaka kurd dikin \u00fb Kurdistan\u00ea talan \u00fb w\u00earan dikin.<\/p>\n<p>Ten\u00ea erdn\u00eegariya Kurdistan\u00ea \u00fb mal \u00fb milk\u00ean civaka kurd talan \u00fb w\u00earan nakin di heman dem\u00ea de b\u00eer \u00fb hi\u015fmendiya civaka kurd j\u00ee talan \u00fb w\u00earan dikin. Bi talan \u00fb w\u00earankirina hi\u015fmendiy\u00ea xeta \u00eexanet\u00ea her tim zind\u00ee dih\u00ealin. Ji bo hi\u015fmend\u00ee \u00fb plansaziya wan a qirker ji h\u00eala civaka kurd ve ney\u00ea f\u00eamkirin \u00fb di b\u00eera civaka kurd de cih negire \u00e7i ji dest\u00ean wan dihat dikirin \u00fb dikin.<\/p>\n<p>Lewre civaka kurd heta b\u00eer \u00fb hi\u015fmendiya xwe ya civak\u00ee ji talan \u00fb w\u00earankeriya dagirkeran rizgar neke d\u00ea nikaribe qirkirina xwe \u00fb talankirin \u00fb w\u00earankirina welat\u00ea xwe rawest\u00eene.<\/p>\n<p>Bi daw\u00eekirina p\u00eavajoya komkujiyan bi tinekirina xeta \u00eexaneta Harpagos p\u00eakane. Bi daw\u00eekirina \u00eexanet\u00ea j\u00ee bi f\u00eamkirina d\u00eeroka xwe ya bi qirkirinan dagirt\u00ee p\u00eakane. Bi Femkirina hi\u015fmend\u00ee \u00fb plansaziya dagirkeran a qirker p\u00eakane.<\/p>\n<p>Hewceye em jib\u00eer nekin ku heb\u00fbn \u00fb berdewama civakan bi parastina b\u00eer \u00fb hi\u015fmendiya civakan \u00ean netewey\u00ee ve gir\u00eaday\u00ee ye. Parastina b\u00eer \u00fb hi\u015fmendiya netewey\u00ee j\u00ee bi tifaqa netewey\u00ee p\u00eakane.<\/p>\n<p>Bi kurt \u00fb kurmanc\u00ee, di ya xwe de israr, di par\u00e7eb\u00fbyin\u00ea de israr, di xeta Harpagos de israr e.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mihemed \u015eAH\u00ceN Di 16\u2019\u00ea adara 1988\u2019an de li Heleb\u00e7ey\u00ea ten\u00ea kurd nemir\u00een, mirovah\u00ee j\u00ee bi kurdan re mir. Lewre 16\u2019\u00ea adar\u00ea di heman dem\u00ea de roja mirina mirovahiy\u00ea ye. 32 sal ber\u00ea, di 16\u2019\u00ea adara 1988\u2019an de bi fermana Sedam Husey\u00een ji h\u00eala Al\u00ee Hasan al-Maj\u00eed al-Tikrit\u00ee (Aliy\u00ea K\u00eemeyew\u00ee) ve li ber \u00e7av\u00ea mirovahiy\u00ea li [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":26896,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"jnews-multi-image_gallery":[],"jnews_single_post":[],"jnews_primary_category":[],"jnews_social_meta":[],"jnews_override_counter":[],"jnews_post_split":[],"footnotes":""},"categories":[8],"tags":[],"class_list":["post-27743","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-quncik-nivis"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27743","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=27743"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27743\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":27744,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/27743\/revisions\/27744"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/26896"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=27743"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=27743"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=27743"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}