{"id":231006,"date":"2025-12-17T07:11:15","date_gmt":"2025-12-17T05:11:15","guid":{"rendered":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/?p=231006"},"modified":"2025-12-17T07:11:15","modified_gmt":"2025-12-17T05:11:15","slug":"dizayn-u-carenus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/?p=231006","title":{"rendered":"D\u00eezayn \u00fb \u00e7aren\u00fbs"},"content":{"rendered":"<p><strong>Far\u00fbk Sakik<\/strong><\/p>\n<p>Li p\u00ea\u015fiya azadiya Kurdan hin d\u00eenam\u00eek heb\u00fbn ku ji sed sal\u00ee z\u00eadetir e dibin asteng. Kurd di nav xwe de ji bo nasnameya xwe bipar\u00eazin gelek hewldan\u00ean wan heb\u00fbn. Parastin j\u00ee. L\u00ea azadiya welat\u00ea wan her tim dibin xeteriy\u00ea de b\u00fb.<\/p>\n<p>Li hember\u00ee wan d\u00eenam\u00eek\u00ean ji derve ku midaxaley\u00ee azadiya wan dikirin Tevgera Azadiy\u00ea-PKK ket dewr\u00ea. Ew ti\u015ft\u00ea ku ne mimkun b\u00fb an\u00ee astek \u00fb ew s\u00eestem berteraf kir.<\/p>\n<p>Dema li serhildan\u00ean ber\u00ea din\u00earin bi ten\u00ee bi dewleta dagirker re hat\u00ee \u015ferkirin. Li dij\u00ee d\u00eenam\u00eek\u00ean derve(Fransa, Br\u00eetanya, Rusya) y\u00ean di \u015fer\u00ea c\u00eehan\u00ea yekem \u00fb Lozan\u00ea de tu ti\u015ftek nehat\u00ee kirin.<\/p>\n<p>L\u00ea Tevgera Azadiy\u00ea di v\u00ea serhildana daw\u00ee de li aliyek li dij\u00ee dewleta Tirk li aliyek j\u00ee li dij\u00ee h\u00eaz-pol\u00eet\u00eekay\u00ean NATO \u015fer dikir.<\/p>\n<p>R\u00eaber Apo di axaftineke xwe ya p\u00eavajoya a\u015ft\u00ee civaka demokrat\u00eek de dema behsa temamkirin an j\u00ee derbasb\u00fbna merheleyeke n\u00fb ya Tevgera Azadiy\u00ea dikir, digot; Me heb\u00fbna Kurdan da qeb\u00fbl kirin. Hem bi Kurdan \u00fb hem j\u00ee bi d\u00eenam\u00eek\u00ean li p\u00ea\u015fiya azadiya Kurdan astengb\u00fbn da qeb\u00fblkirin.<\/p>\n<p>Dema Kurd derbas\u00ee qonaxeke n\u00fb dibin, ji derve d\u00eesa midaxele heye. Ev yek bi taybet\u00ee em li her\u00eama Rojavay\u00ea Kurdistan\u00ea dib\u00eenin.<\/p>\n<p>Pi\u015ft\u00ee \u015eer\u00ea C\u00eehan\u00ea \u00e7awa anatolya li gor siyaseta xwe d\u00eezayn dikirin, \u00eero j\u00ee dixwazin qedera Rojavay\u00ea Kurdistan wisa d\u00eezayn bikin. W\u00ea dem\u00ea bakur\u00ea Kurdistan\u00ea dibin dagirkeriya \u00cengiliz, Fransa, \u00cetalya de b\u00fb. Li ser axa Kurdan bi dewleta Tirk re bazar\u00ee kirin. Lihevkirin. S\u00eenor\u00ea Bakur\u00ea Kurdistan y\u00ea \u00eero ji Tirkan re hi\u015ftin. Dema bi peymana Lozan\u00ea veki\u015fiyan bedela v\u00ea veki\u015fandin\u00ea de bi nav\u00ea Iraq \u00fb S\u00fbriye 2 dewlet avakirin. Ba\u015f\u00fbr\u00ea Kurdistan ji \u00cengilizan re \u00fb Rojava j\u00ee ji Fransiyan re hi\u015ftin. Bel\u00ea li ser dabe\u015fkirina axa Kurdistan li hev kirib\u00fbn.<\/p>\n<p>Sal derbas b\u00fbn ev herdu dewlet ji her\u00eam\u00ea veki\u015fiyan l\u00ea maf\u00ea Kurdan, radest\u00ee Kurdan nekirin. Ax \u00fb maf\u00ea Kurdan radest\u00ee rej\u00eem\u00ean Baas kirin.<\/p>\n<p>\u00db va d\u00eesa li Rojhilata Nav\u00een in \u00fb dixwazin rej\u00eema Baas bir\u00fbx\u00eenin. Di dewsa rej\u00eema Baas de li gor\u00ee xwe ji n\u00fb de d\u00eezayn bikin.<\/p>\n<p>Li Ba\u015f\u00fbr\u00ea Kurdistan\u00ea, Kurdan s\u00eestemek li gor\u00ee konjuktura dem\u00ea bi dest xistin.\u00a0 Altetrnat\u00eefeke n\u00fb nedid\u00eetin ku di demsa rej\u00eema Baas de b\u00eenin \u00eeqtidar\u00ea \u00fb Iraq\u00ea radest\u00ee wan bikin. Tirkiye li v\u00ea der\u00ea hinek xwe biran\u00ee l\u00ea dema ku \u00e7iwal xistin ser\u00ea esker\u00ea wan, pissst b\u00fbn.<\/p>\n<p>Ji v\u00ea tecr\u00fbbey\u00ea ye Tirkiye dixwaze Kurd li Rojava nebin xwed\u00ee statu. Di v\u00ea hewldan\u00ean xwe de j\u00ee bi ser dikevin. Di dewsa rej\u00eema Baas de HT\u015e\u2019a ku hat\u00ee desthilata S\u00fbr\u00ee di bin bandora zext\u00ean Tirkiy\u00ea de dim\u00eene \u00fb ji bo aramiya S\u00fbr\u00ee tu gavek nav\u00eaje.<\/p>\n<p>Di 10\u2019\u00ea Adar\u00ea de dema di navbera Mazlum Ebd\u00ee \u00fb Ahmed El \u015eeraa de peyman hat \u00eemzekirin, 8 xal\u00ean maq\u00fbl di v\u00ea peyman\u00ea heb\u00fbn. L\u00ea Tirkiye ket dewr\u00ea \u00fb nehi\u015ft \u015eam yek gav bav\u00eaje \u00fb li gor v\u00ea peyman\u00ea tevbigere (Tirkiye ji bo bandor li civak\u00ea bike, dib\u00ea; aliy\u00ea Kurdan li gor\u00ee peyman\u00ea tevnagerin).<\/p>\n<p>Sedemek \u00eari\u015f\u00ean Tirkiy\u00ea y\u00ean li dij\u00ee r\u00eaveberiya xweser ev e; p\u00eavajoya ku n\u00fb dest p\u00ea kiriye, aliy\u00ea Tevgera Azadiy\u00ea ji bo a\u015ftiy\u00ea hem\u00fb gav av\u00eat. Herkes li bend\u00ea ye dewlet j\u00ee berpisyariya xwe b\u00eene cih. Hin gavan bav\u00eaje, hin qan\u00fbn\u00ean n\u00fb derxe, di qan\u00fbna \u00eenfaz\u00ea de guhertin\u00ean n\u00fb \u00e7\u00eake, da ku Kurd bikaribin tevl\u00ee P\u00eangava A\u015ft\u00ee \u00fb Civaka Demokrat\u00eek bibin.<\/p>\n<p>\u00c7i hincet n\u00ee\u015fan dide? R\u00eaveberiya Xweser ji bo xwe tal\u00fbke n\u00ee\u015fan didin. Dib\u00eajin heta QSD entegrey\u00ee art\u00ea\u015fa S\u00fbr\u00ee nebe,w\u00ea gav nav\u00eajin. Tal\u00fbke \u00e7i ye j\u00ee bi nav nake. Tu kesek j\u00ee j\u00ea pirs nake.<\/p>\n<p>Ti\u015fta her\u00ee balk\u00ea\u015f j\u00ee di hedefa wan de QSD heye. Behsa s\u00eestem\u00ea nakin. Dixwazin Kurdan b\u00ea ewlekar\u00ee bih\u00ealin.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Far\u00fbk Sakik Li p\u00ea\u015fiya azadiya Kurdan hin d\u00eenam\u00eek heb\u00fbn ku ji sed sal\u00ee z\u00eadetir e dibin asteng. Kurd di nav xwe de ji bo nasnameya xwe bipar\u00eazin gelek hewldan\u00ean wan heb\u00fbn. Parastin j\u00ee. L\u00ea azadiya welat\u00ea wan her tim dibin xeteriy\u00ea de b\u00fb. Li hember\u00ee wan d\u00eenam\u00eek\u00ean ji derve ku midaxaley\u00ee azadiya wan dikirin Tevgera [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":59428,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"jnews-multi-image_gallery":[],"jnews_single_post":[],"jnews_primary_category":[],"jnews_social_meta":[],"jnews_override_counter":[],"jnews_post_split":[],"footnotes":""},"categories":[8],"tags":[],"class_list":["post-231006","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-quncik-nivis"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/231006","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=231006"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/231006\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":231007,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/231006\/revisions\/231007"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/59428"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=231006"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=231006"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=231006"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}