{"id":224678,"date":"2025-06-04T08:09:11","date_gmt":"2025-06-04T06:09:11","guid":{"rendered":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/?p=224678"},"modified":"2025-06-04T08:09:11","modified_gmt":"2025-06-04T06:09:11","slug":"siyaseta-demokratik-li-pesengen-xwe-digere","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/?p=224678","title":{"rendered":"Siyaseta Demokrat\u00eek Li P\u00ea\u015feng\u00ean Xwe Digere"},"content":{"rendered":"<p><strong>S\u00eenan C\u00fbd\u00ee<\/strong><\/p>\n<p>Teoriya siyas\u00ee ya moderin, li dora t\u00eageh\u00ean dewlet \u00fb desthilatdariy\u00ea hatiye \u015fekildan. Ev kevne\u015fop\u00ee ji Sumeriyan heta roja me ya \u00eero bi p\u00eerozkirina dewlet\u00ea \u00fb avakirina poz\u00eesyoneke hegemon\u00eek a desthilatdariya navend\u00ee li ser jiyana civak\u00ee dest p\u00ea dike. Gelek ramanwer\u00ean klas\u00eek, ji Eflatun bigire heta Hobbes, ji Rousseau bigire heta Weber, siyaset\u00ea bi piran\u00ee di \u00e7ar\u00e7oveya tekn\u00eek\u00ean r\u00eavebirin\u00ea \u00fb avakirina r\u00eaziknamey\u00ea \u00fb qan\u00fbnan de p\u00eanase kirine. Van tevah\u00ee desthilatdariy\u00ea an wek\u00ee am\u00fbrek me\u015fr\u00fbiyet\u00ea ya p\u00eaw\u00eest an j\u00ee wek\u00ee p\u00eadiviyek ku ji xwezaya civak\u00ea derdikeve hol\u00ea p\u00eanase kirine.<\/p>\n<p>Real\u00eezma Machiavelli, \u201chunera siyaset\u00ea\u201d wek\u00ea komkirina desthilatdariy\u00ea ye p\u00eanase kirine \u00fb ev j\u00ee b\u00fbye sedem ku serdestan ango y\u00ean xwed\u00ee desthilat r\u00eabaz\u00ean neexlaq\u00ee rewa bihesib\u00eenin. Bi hezaran sal in ev b\u00fbye r\u00eabaz\u00ea esas\u00ee ya parastina desthilatdariy\u00ea. Bi dem\u00ea re, van t\u00eagih\u00ee\u015ftinan adetek serdestiya siyas\u00ee \u00e7\u00eakirine \u00fb bingeha teor\u00eek ji bo kr\u00eez\u00ean pir-qat\u00ee y\u00ean \u00eeroy\u00een amade kirine.<\/p>\n<p>Raman\u00ean R\u00eaber Abdullah Ocalan, ji v\u00ea xeta kevne\u015fop\u00ee d\u00fbrketinek rad\u00eekal p\u00ea\u015fk\u00ea\u015f dike. Li gor\u00ee w\u00ee, siyaset ne xwesteka desthilatdariy\u00ea ye, l\u00ea \u015fiyana r\u00eaxistinkirina jiyan\u00ea ye. Bi veqetandina desthilatdariy\u00ea ji r\u00eaveberiy\u00ea, ew \u00eed\u00eea dike ku r\u00eaveber\u00ee, bi be\u015fdariya civak\u00ee gengaz e.<\/p>\n<p>Di v\u00ea \u00e7ar\u00e7ov\u00ea de, siyaseta demokrat\u00eek ne xeyala civatek b\u00eadewlet e, l\u00ea \u00eeht\u00eemala r\u00eavebirina b\u00ea desthilatdar\u00ee ye. R\u00eaber Apo dib\u00eaje ku desthilatdar\u00ee di bingeh de yekdestdar \u00fb nakok e \u00fb ji ber v\u00ea yek\u00ea meyla w\u00ea heye ku civak\u00ea bi berdewam\u00ee tepeser bike.<\/p>\n<p>Desthilat ne ten\u00ea bi r\u00eaya \u015f\u00eedeta f\u00eez\u00eek\u00ee, l\u00ea di heman dem\u00ea de bi r\u00eaya kontrola hestan, t\u00eakiliyan \u00fb hi\u015f j\u00ee dixebite. Ji ber v\u00ea yek\u00ea, siyaseta demokrat\u00eek ne ten\u00ea modelek avah\u00eesaziy\u00ea ye, l\u00ea di heman dem\u00ea de p\u00eavajoyek veguher\u00eena exlaq\u00ee, estet\u00eek\u00ee \u00fb ps\u00eekoloj\u00eek e j\u00ee.<\/p>\n<p>T\u00eageha civaka exlaq\u00ee \u00fb pol\u00eetik ya li ser xwezaya civak\u00ee t\u00ea sazkirin, bingeha v\u00ea xeyala siyas\u00ee ya alternat\u00eef e. Civak, bi xwezay\u00ee berjewendiy\u00ean kolekt\u00eef \u00fb jiyana hevpar di\u015fop\u00eene. L\u00eabel\u00ea, dewlet wek\u00ee mekan\u00eezmayek tevdigere ku v\u00ea civak\u00eeb\u00fbn\u00ea par\u00e7e bike \u00fb \u015fexs ten\u00ea bih\u00eale.<\/p>\n<p>R\u00eaber Apo dib\u00eaje, dewlet di d\u00eerok\u00ea de saz\u00fbmankirina serdestiya m\u00ear e. Di v\u00ea \u00e7ar\u00e7ov\u00ea de, t\u00eako\u015f\u00eena ji bo azadiya jinan ne ten\u00ea daxwazek ji bo wekheviy\u00ea ye, l\u00ea di heman dem\u00ea de h\u00eazek damezr\u00eener di ji n\u00fb ve avakirina siyaseta demokrat\u00eek de ye j\u00ee. Civaka exlaq\u00ee-pol\u00eet\u00eek, civak \u00fb \u00een\u00eesiyat\u00eef\u00ean kolekt\u00eef dihew\u00eene ku xwed\u00ee \u015fiyana r\u00eaxistinkirina li dervey\u00ee am\u00fbr\u00ean desthilatdariy\u00ea ne. Kooperat\u00eef, mecl\u00ees\u00ean gel, r\u00eaveberiy\u00ean her\u00eam\u00ee xuyang\u00ean hey\u00ee y\u00ean v\u00ea form\u00ea ne.<\/p>\n<p>Ev r\u00eabaza r\u00eaveberiya alternat\u00eef ne ten\u00ea di asta her\u00eam\u00ee de, l\u00ea di heman dem\u00ea de di \u00e7ar\u00e7oveya rexney\u00ean li ser pergala gerd\u00fbn\u00ee de j\u00ee gir\u00eeng e. Siyaseta navend\u00ee ya dewlet\u00ea sedema sereke ya m\u00eel\u00eetar\u00eezm, w\u00earankirina ekoloj\u00eek, d\u00fbrketina civak\u00ee \u00fb homojenkirina \u00e7and\u00ee ye.<\/p>\n<p>Ji aliyek\u00ee din ve, siyaseta demokrat\u00eek li ser pirreng\u00ee \u00fb her\u00eam\u00eeb\u00fbn\u00ea ye. Ekoloj\u00ee, azadiya jinan \u00fb be\u015fdariya rasterast, bingeh\u00ean v\u00ea model\u00ea ne. Di v\u00ea \u00e7ar\u00e7ovey\u00ea de, modela konfederal\u00eezma demokrat\u00eek a ku ji h\u00eala tevgera Kurd ve hat\u00ee p\u00ea\u015fxistin wek\u00ee ezm\u00fbnek dij-s\u00eestem\u00ea ye.<\/p>\n<p>L\u00eabel\u00ea, navxwey\u00eekirina v\u00ea model\u00ea \u00fb k\u00fbrkirina w\u00ea bi be\u015f\u00ean c\u00fbda y\u00ean civak\u00ea re h\u00een j\u00ee hewcedariyek gir\u00eeng e. Her \u00e7end Kurd b\u00fbne hilgir\u00ean siyaseta demokrat\u00eek, ev rol div\u00ea di ast\u00ean \u00eedeoloj\u00eek, \u00e7and\u00ee \u00fb r\u00eaxistin\u00ee de b\u00eatir were z\u00eadekirin.<\/p>\n<p>Mixabin di v\u00ea al\u00ee de em h\u00ea di ser\u00ea r\u00ea de ne. Tecr\u00fbbeya ku li ser h\u00eem\u00ean \u015eore\u015fa Rojava p\u00ea\u015fketiy\u00ea \u00fb \u00eero bi nav\u00ea R\u00eaveber\u00eey\u00ea Xweser a Demokrat\u00eek a Bakur \u00fb Rojhilat\u00ea S\u00fbriy\u00ea bi nav \u00fb deng b\u00fbye wek\u00ea bingeh \u00fb teor\u00ee rast be j\u00ee di p\u00eakan\u00een\u00ea de pirsgir\u00eak\u00ean me gelek in. Pirsgir\u00eak\u00ean \u015faredar\u00ee, r\u00eaveber\u00eey\u00ea saz\u00eeyan, perwerde, \u00e7and, abor\u00ee, werzi\u015f, parastin \u00fb hwd di esl\u00ea xwe de \u00e7avkaniy\u00ea xwe ji v\u00ea pirsgir\u00eak\u00ea z\u00eahniy\u00eate digre.<\/p>\n<p>Me b\u00eena, saz\u00ee \u00fb tevger avakirine l\u00ea kesayeta azad ku di van saz\u00eeyan de p\u00ea\u015fengt\u00ee bikin h\u00ea ava nekiriye. Sebeb\u00ea esas\u00ee ya ve pirsgir\u00eak\u00ea j\u00ee xwe di nav p\u00ea\u015fengt\u00ee de ned\u00eetin an berpirsiyariya v\u00ea hilnegirtin e. Ger kesayeta azad \u00fb demokrat\u00eek nebe, di saz\u00ee \u00fb dezgeh\u00ean me de, di r\u00eaveberin\u00ea j\u00eeyan\u00ea de ti\u015ft\u00ea ku derkeve p\u00ea\u015f prat\u00eek\u00ean ku ji dewlet \u00fb desthilatdar\u00eey\u00ea f\u00earb\u00fby\u00ee be. B\u00eaguman ji bo v\u00ea wext lazim e. L\u00ea taybetmendiyek\u00ee esas\u00ee ya demokras\u00eeya rasterast \u00fb be\u015fdar\u00ee j\u00ee ew\u00ea ku div\u00ea em ji bo avakirina v\u00ea kesayet\u00ea hem ji xwe destp\u00eabikin hem j\u00ee kes \u00fb r\u00eaveber\u00ean hey\u00ee sewq\u00ee guhartin \u00fb veguhartin\u00ea bikin.<\/p>\n<p>Di encam\u00ea de, siyaseta demokrat\u00eek ne ten\u00ea alternat\u00eefek ji bo r\u00eaveberiy\u00ea ye, l\u00ea di heman dem\u00ea de \u015f\u00eawazek jiyanek exlaq\u00ee \u00fb stratej\u00eek e ku d\u00ea civatek jiyanbar gengaz bike. Ev ne ten\u00ea bi dij\u00ee dewlet\u00ea ve s\u00eenordar e; berevaj\u00ee v\u00ea, ew t\u00eako\u015f\u00eenek ji bo parastina xwe \u00fb azadiya civak\u00ee ye li dij\u00ee z\u00eehniyeta h\u00eaza serdest e.<\/p>\n<p>Kr\u00eez\u00ean \u00eeroy\u00een; Desthilatdar\u00ee, hilwe\u015f\u00eena ekoloj\u00eek, \u015fer \u00fb xizaniya girsey\u00ee \u015f\u00eawazek n\u00fb ya siyaset\u00ea p\u00eaw\u00eest dikin. Di v\u00ea \u00e7ar\u00e7ovey\u00ea de, siyaseta demokrat\u00eek bangek e ji bo kes\u00ean ku w\u00earek in ku civak\u00ea ji n\u00fb ve ava bikin bi xilaskirina w\u00ea ji bar\u00ean rabird\u00fby\u00ea.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>S\u00eenan C\u00fbd\u00ee Teoriya siyas\u00ee ya moderin, li dora t\u00eageh\u00ean dewlet \u00fb desthilatdariy\u00ea hatiye \u015fekildan. Ev kevne\u015fop\u00ee ji Sumeriyan heta roja me ya \u00eero bi p\u00eerozkirina dewlet\u00ea \u00fb avakirina poz\u00eesyoneke hegemon\u00eek a desthilatdariya navend\u00ee li ser jiyana civak\u00ee dest p\u00ea dike. Gelek ramanwer\u00ean klas\u00eek, ji Eflatun bigire heta Hobbes, ji Rousseau bigire heta Weber, siyaset\u00ea bi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":224679,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"jnews-multi-image_gallery":[],"jnews_single_post":[],"jnews_primary_category":[],"jnews_social_meta":[],"jnews_override_counter":[],"jnews_post_split":[],"footnotes":""},"categories":[231],"tags":[],"class_list":["post-224678","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-polotika"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/224678","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=224678"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/224678\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":224680,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/224678\/revisions\/224680"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/224679"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=224678"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=224678"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=224678"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}