{"id":220165,"date":"2025-02-02T07:56:44","date_gmt":"2025-02-02T05:56:44","guid":{"rendered":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/?p=220165"},"modified":"2025-02-02T07:56:44","modified_gmt":"2025-02-02T05:56:44","slug":"azadi-bi-dest-naye-girtin-le-bi-tekosine-te-jiyankirin","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/?p=220165","title":{"rendered":"\u2018Azad\u00ee bi dest nay\u00ea girtin l\u00ea bi t\u00eako\u015f\u00een\u00ea t\u00ea jiyankirin\u2019"},"content":{"rendered":"<p><strong>Ronaz Sil\u00eaman\/Qami\u015flo<\/strong><\/p>\n<hr \/>\n<p><strong>Endama Akademiya Jineoloj\u00ee Aliya Osman diyar kir ku b\u00ea zanist \u00fb \u015fore\u015f di nava civak\u00ea de guhertin \u00e7\u00eanabe, Di heman dem\u00ea de rast\u00ee, wekhev\u00ee \u00fb azad\u00ee j\u00ee nay\u00ea \u00fb got, \u201cBidestxistina azadiya jin \u00fb civk\u00ea bi r\u00eaya r\u00eaxistinkirin, \u00eerade, t\u00eako\u015f\u00een \u00fb welatpar\u00eaziy\u00ea p\u00eakan e.\u201d <\/strong><\/p>\n<p>Derbar\u00ea p\u00eevan\u00ean azadiya civak, jin \u00fb ferd de, endama Akademiya Jineoloj\u00ee <strong>Aliya Osman<\/strong> bersiva pirs\u00ean rojnameya me da \u00fb hevpeyv\u00een wiha b\u00fb:<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\" wp-image-220168 alignright\" src=\"https:\/\/ronahi.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/Aliya-Osman-300x207.jpg\" alt=\"\" width=\"254\" height=\"175\" srcset=\"https:\/\/ronahi.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/Aliya-Osman-300x207.jpg 300w, https:\/\/ronahi.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/Aliya-Osman-1024x708.jpg 1024w, https:\/\/ronahi.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/Aliya-Osman-768x531.jpg 768w, https:\/\/ronahi.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/Aliya-Osman-1536x1062.jpg 1536w, https:\/\/ronahi.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/Aliya-Osman-2048x1416.jpg 2048w, https:\/\/ronahi.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/Aliya-Osman-750x519.jpg 750w, https:\/\/ronahi.net\/ku\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/Aliya-Osman-1140x788.jpg 1140w\" sizes=\"auto, (max-width: 254px) 100vw, 254px\" \/><\/p>\n<p><strong>Azad\u00ee di cewher\u00ea xwe de \u00e7awa t\u00ea jiyankirin \u00fb keng\u00ee p\u00eakt\u00ea?<\/strong><\/p>\n<p>Azad\u00ee \u00e7iye ew pirsek her tim di civak\u00ea de t\u00ea kirin. Dema peyva azad\u00ee t\u00ea gotin tirsek \u00e7\u00eadibe, bi taybet dema em dib\u00eajin azadiya jin, ji ber ku her tim azad\u00ee di nava civak\u00ea de t\u00ea \u015f\u00eerovekirin \u00fb t\u00ea gotin ku m\u00ear azad e, \u00e7ima azade? Ji ber ku ew \u00e7i dixwaze dikare bike, kes nikare mudaxeleya w\u00ee bike, l\u00ea azad\u00ee \u00e7awa b\u00ea exlaq, nirx \u00fb zanist t\u00ea p\u00eanase kirin, ev j\u00ee p\u00eanaseya her\u00ee \u015fa\u015f ji azadiy\u00ea re t\u00ea kirin. Dema em dib\u00eajin p\u00eevan\u00ean azadiy\u00ea ji bo m\u00ear \u00fb jin\u00ea \u00e7i ye? Kesayet\u00ean azad \u00fb civak\u00ean azad heman ti\u015fte. Mirov\u00ean azad ne ten\u00ea ji bo xwe dihizirin \u00e7i bikin, di p\u00eevan\u00ean wan de ezezt\u00ee tunebe, l\u00ea t\u00eade wekhev\u00ee hebe, mirov li ser nirxek\u00ee mezin bike. Di heman dem\u00ea de armanc\u00ean mirovan ne ten\u00ea li ser bingeh\u00ea z\u00eadeb\u00fbn, heb\u00fbn \u00fb parastin be, l\u00ea li ser bingeh\u00ea ji jiyan\u00ea ji min re \u00e7i p\u00eaw\u00eeste.<\/p>\n<p>M\u00eenaka w\u00ea her tim em dib\u00eajin R\u00eaber\u00ea me R\u00eaber Apo kesayetek\u00ee azade, ji ber ku hizir \u00fb raman\u00ea w\u00ee azad e, ev p\u00eevan \u00e7iqas em di civaka xwe de dib\u00eenin, mirov ten\u00ea ji bo berjewendiy\u00ean xwe bi ezeztiya xwe jiyan nake, l\u00ea ji bo mirov\u00ean li hember\u00ee xwe jiyan bike, kesayetek xwe li jor\u00ee mirov\u00ean hundir neb\u00eene, her kes bi s\u00eestem\u00ean wekhev\u00ee jiyan bike. Jiyanek b\u00ea netewperest\u00ee, olperest be, ev hem\u00fb p\u00eevan\u00ean azadiy\u00ea ji wata w\u00ea derx\u00eene. Dema ku civak van nirxan ji nav xwe derx\u00eene bi xwe civak \u00fb kesayet\u00ean azad ava dike.<\/p>\n<p><strong>Gelo civak\u00ean azad \u00e7awa p\u00eak t\u00ean \u00fb p\u00eevan\u00ean civak\u00ean azad \u00e7i ne?<\/strong><\/p>\n<p>Yek ji p\u00eevan\u00ean civak\u00ean azad ew e ku demokrat\u00eek be \u00fb her kes di nava civak\u00ea de xwed\u00ee n\u00ear\u00eenbe. L\u00ea dema ku di s\u00eestem\u00ean demokrat\u00eek de, civak du reng\u00ee yan s\u00ea reng\u00ee t\u00eade hebe, herwiha rengek ji wan an p\u00eakhateyek ji wan p\u00eakateyan, hejmara xwe z\u00eade bin, ew dih\u00eale ku hejmara z\u00eade n\u00ear\u00eena xwe li ser kesayet\u00ean din feriz bikin, m\u00eena li gor\u00ee demokrat\u00eekb\u00fbn\u00ea biryarek hate derxistin \u00fb li gor\u00ee wan hate day\u00een, ev yek bandoreke ney\u00een\u00ee li ser p\u00eakhatey\u00ean din \u00ean civak\u00ea dike. Civakeke azad ten\u00ea bi parastina heb\u00fbn\u00ea ne p\u00eakane, l\u00ea p\u00eaw\u00eeste hevseng\u00ee di nava p\u00eahatey\u00ean di civak\u00ea de hebe. Di heman dem\u00ea de dema em dib\u00eajin civakb\u00fbn, civakb\u00fbna yekem\u00een j\u00ee li derdor jin\u00ea ava dibe. Mirov b\u00ea civakb\u00fbn\u00ea winda dibe, ji ber dema ku takekes di civak\u00ea de p\u00ea\u015f dikeve, dibe sedem ku civak tar \u00fb mar bibe.<\/p>\n<p>Gir\u00eenge ku hevseng\u00ee di navbera civakeke azad \u00fb kesayeteke azad b\u00ea \u00e7\u00eakirin, ji bo em karibin w\u00ea hevsengiy\u00ea ava bikin em dib\u00eajin p\u00eaw\u00eeste ku civakeke exlaq\u00ee \u00fb pol\u00eet\u00eek were avakirin, l\u00ea di p\u00eevan\u00ean civak\u00ea \u00fb r\u00eabaz\u00ean heb\u00fbn\u00ean hey\u00ee de, \u00e7iqas karibe w\u00ea di nav xwe de bihew\u00eene, bi taybet civak\u00ean hey\u00ee ji mil\u00ea jin\u00ea ve, her siyaset hatiye me\u015fandin ku heb\u00fbn \u00fb xweb\u00fbna w\u00ea winda bike, b\u00ea \u00eerade bike \u00fb cih\u00ea w\u00ea di nava civak\u00ea de neh\u00eale. Herwiha di d\u00eerok\u00ea de j\u00ee, em bin\u00earin bi hem\u00fb r\u00eabazan \u015fikestina jin\u00ea dikin armanc, m\u00eena ol \u00fb hem\u00fb hi\u015fmendiy\u00ean serdest\u00ea civak\u00ea, her wek\u00ee din j\u00ee di zanist \u00fb felsefeya ku li ser v\u00ee bingeh\u00ea hatine avakirin. Heb\u00fbna jin bi jin hey\u00ee, ne ten\u00ea em b\u00eajin civaka Rojhilata Nav\u00een, her deverek li gor\u00ee civaka w\u00ea mod\u00ealeke jin\u00ea hatiye avakirin, van mod\u00ealan j\u00ee hi\u015ftiye jin heb\u00fbna xwe windabike.<\/p>\n<p><strong>Jin keng\u00ee ji bin desthilatdariy\u00ea derdikeve \u00fb \u00e7awa dikare xwe azad bike?<\/strong><\/p>\n<p>Dema em b\u00eajin azad\u00ee, jin azadiya xwe bixwaze destp\u00eak\u00ea incax heb\u00fbn \u00fb zaneb\u00fbna xwe ava bike, rastiya xwe nas bike. Jin dikare \u00e7i bike, \u00e7awa bihizire \u00fb jin heta k\u00eejan ast\u00ea h\u00eaza xwe heye? Her tim jin ketiye bin zext\u00ea, ev yek hi\u015ftiye b\u00ea h\u00eaz, hizir \u00fb heb\u00fbna xwe jiyan bike, w\u00ea dem\u00ea em nikarin b\u00eajin civak azad e. Da ku em civak\u00ea azad bikin \u00fb zaneb\u00fbn\u00ean w\u00ea bilind bikin, p\u00eaw\u00eeste jin azad be.<\/p>\n<p>Her tim em dib\u00eajin jin di serdema nolet\u00eek\u00ea de azad b\u00fb, pirs t\u00ea kirin \u00e7ima jin w\u00ea dem\u00ea azad b\u00fb, \u00e7i \u00e7udah\u00ee di navbera w\u00ea dem\u00ea \u00fb v\u00ea dem\u00ea de heye? Em bihizirin di w\u00ea dem\u00ea de li gor\u00ee l\u00eakol\u00een\u00ean hey\u00ee, jin kolet\u00ee jiyan nedikir, li ser jin\u00ea p\u00eevan \u00fb qalibin e\u015f\u00eert\u00ee yan ol\u00ee nedihatin kirin. Jin zanist diafirand, zanista w\u00ea di civak\u00ea de heb\u00fb, him zanista w\u00ea ayid\u00ea w\u00ea b\u00fb, bi nav\u00ea kesek\u00ee din p\u00eanase nedib\u00fb, ji bo w\u00ea em dib\u00eajin serdema nolot\u00eek\u00ea serdema ku jin t\u00eade azad\u00ee jiyan dikir.<\/p>\n<p>Di roja \u00eero de ber\u00fbvaj\u00ee w\u00ea jiyana jin\u00ea ne ya w\u00ea ye, ten\u00ea ji bo xwe jiyan nake, ji bo malbat, e\u015f\u00eere, nirx\u00ean zarok\u00ean xwe jiyan dike, di dawiy\u00ea de j\u00ee s\u00eestem\u00ea qirkirin\u00ea s\u00eestemat\u00eek li ser heb\u00fbn\u00ea w\u00ea t\u00ea kirin. Ev j\u00ee bandora kevne\u015fop\u00ee, ol, dewlet \u00fb \u015fer\u00ean ku her tim diqewimin. Dema ku \u015fer r\u00fb dida, jin dihat tunekirin, v\u00ea yek\u00ea bandor li ser rew\u015fa jin\u00ea kir \u00fb hi\u015ft ku jin azad\u00ee wek xeyal nas bike.<\/p>\n<p>L\u00ea niha ji bo jin azad bibin \u00e7i p\u00eaw\u00eeste, yekem\u00een nirx\u00ean jin\u00ean Rizgariya Kurdistan\u00ea em dib\u00eenin, t\u00eako\u015f\u00een, welatpar\u00eaz\u00ee, estet\u00eek, \u00eerade \u00fb r\u00eaxistinb\u00fby\u00eene, bi van nirxan jin dikare xwe azad bike. M\u00eena ku welatpar\u00eaz\u00ee \u00fb welat \u00e7iye, nirx\u00ean t\u00eako\u015f\u00een\u00ea asta t\u00eako\u015f\u00een\u00ea \u00e7awa be, jin \u00e7awa ba\u015f gav\u00ean xwe her tim p\u00ea\u015f de bav\u00eaje, ji bo heb\u00fbna xwe t\u00eako\u015f\u00een bike, t\u00eako\u015f\u00een j\u00ee b\u00ea r\u00eaxistin nabe. Heger em vedigerin s\u00eestem\u00ean dewlet\u00ea, her tim ferd t\u00ea bingeh girtin, jin di hem\u00fb war\u00ean jiyan\u00ea de, b\u00ea bandor hatiye hi\u015ftin. Armanc ji avakirina r\u00eaxistin\u00ean jinan ji bona t\u00eako\u015f\u00een \u00fb parastina maf\u00ea jinan \u00fb hilwe\u015fandina hi\u015fmendiya desthilat ya ku li ser jin\u00ea t\u00ea me\u015fandin. Bi riya r\u00eaxistin, \u00eerade, t\u00eak\u015f\u00een, zaneb\u00fbn\u00ea \u00fb berxwedan\u00ea em dikarin azadiya jin \u00fb civak\u00ea p\u00eakb\u00eenin.<\/p>\n<p><strong>Gelo civak\u00ean b\u00ea \u015fore\u015f dikarin xwe azad bikin \u00fb \u00e7ima \u015fore\u015f ji bo azadiy\u00ea gir\u00eenge?<\/strong><\/p>\n<p>B\u00ea zanist \u00fb \u015fore\u015f di nava civak\u00ea de guhertin nabe, rast\u00ee wekhev\u00ee \u00fb azadiy\u00ea j\u00ee nay\u00ea p\u00eakan\u00een. Lewra em dib\u00eajin civaka azad civakek exlaq\u00ee \u00fb pol\u00eet\u00eeke, ev j\u00ee p\u00eevan p\u00eaw\u00eestin, p\u00eevan\u00ean v\u00ea civak\u00ea \u00e7iqas bi r\u00eak \u00fb p\u00eakin, \u00e7iqas civak\u00ea di mil\u00ea pol\u00eet\u00eek \u00fb axaq\u00ee ve xwe p\u00ea\u015fxistiye? N\u00ear\u00een\u00ean hem\u00fb civak\u00ea di nav xwe de dihew\u00eene \u00fb bi van n\u00ear\u00eenan gir\u00eadan \u00fb r\u00eaxistinek di nava xwe de avakir\u00ee ye? Dema di civak\u00ea de pir n\u00ear\u00een \u00e7\u00eadibe \u00fb pol\u00eet\u00eekey\u00ean w\u00ea tunebe, w\u00ea dem\u00ea dibe ku genge\u015fe derkeve, heger em v\u00ea bi roj\u00ean me y\u00ean \u00eero ve gir\u00ea bidin, em dib\u00eenin her tim dewlet dixwazin civak b\u00ea pol\u00eet\u00eek bih\u00ealin da ku b\u00ea v\u00een \u00fb r\u00eaveber\u00ee be \u00fb li gor\u00ee xwe v\u00ea civak\u00ea bi r\u00eave bibe.<\/p>\n<p>S\u00eestem\u00ean desthilatdar nah\u00ealin civak s\u00eestem\u00ean xwe bi xwe ava bike, ev j\u00ee dibe sedem ku civak ji hem\u00fb mil\u00ee ve b\u00ea parstin m\u00eene, w\u00ea dem\u00ea ne azadiya civak\u00ea dim\u00eene \u00fb ne j\u00ee azadiy\u00ea kesayet\u00ea dim\u00eene. Di d\u00eerok\u00ea de her tim civakb\u00fbn heb\u00fb, l\u00ea dewlet tuneb\u00fb, civakb\u00fbn bi s\u00eestem\u00ean e\u015f\u00eeran \u00fb di nava gundan de xwe bir\u00eaxistin dikir, ji bo w\u00ea j\u00ee civakb\u00fby\u00een heta roja \u00eero di Rojhilata Nav\u00een de berdewa me. T\u00eako\u015f\u00eena me wek r\u00eaxistin wek jin ji bon ku em karibin civak\u00ea bipar\u00eazin \u00fb azadiya w\u00ea civak\u00ea p\u00eakb\u00eenin p\u00eaw\u00eeste di ser\u00ee de hem\u00fb kar \u00fb xebat ji bona avakirina civakeke polot\u00eek \u00fb axlaq\u00ee were kirin.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ronaz Sil\u00eaman\/Qami\u015flo Endama Akademiya Jineoloj\u00ee Aliya Osman diyar kir ku b\u00ea zanist \u00fb \u015fore\u015f di nava civak\u00ea de guhertin \u00e7\u00eanabe, Di heman dem\u00ea de rast\u00ee, wekhev\u00ee \u00fb azad\u00ee j\u00ee nay\u00ea \u00fb got, \u201cBidestxistina azadiya jin \u00fb civk\u00ea bi r\u00eaya r\u00eaxistinkirin, \u00eerade, t\u00eako\u015f\u00een \u00fb welatpar\u00eaziy\u00ea p\u00eakan e.\u201d Derbar\u00ea p\u00eevan\u00ean azadiya civak, jin \u00fb ferd de, endama [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":220167,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"jnews-multi-image_gallery":[],"jnews_single_post":[],"jnews_primary_category":[],"jnews_social_meta":[],"jnews_override_counter":[],"jnews_post_split":[],"footnotes":""},"categories":[229],"tags":[],"class_list":["post-220165","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-jin"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/220165","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=220165"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/220165\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":220169,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/220165\/revisions\/220169"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/220167"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=220165"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=220165"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/ronahi.net\/ku\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=220165"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}